· ressursid
raamatupidamine, aruandlus, maksud — selgelt ja ilma segaduseta.
siin on juhendid, mis aitavad Eesti mikroettevõtjal aru saada, mida majandusaasta aruanne nõuab ja kuidas seda ise koostada. iga artikkel võtab ette ühe praktilise sammu — pangaväljavõtte üleslaadimisest ja tehingute kategoriseerimisest kuni e-äriregistrisse esitamiseni.
Kasumi jaotamise ettepanek on juhatuse ettepanek, kuidas aruandeaasta kasum jaotada — see on tulevikku vaatav ja vaikimisi lisatakse kogu kasum jaotamata kasumi reale. See ei ole sama mis aruandeaastal makstud dividendid. Ettepaneku esitamist nõuab ÄS § 179.
Majandusaasta aruande aluseks on pangaväljavõte, kus iga tehing kategoriseeritakse tuluks, kuluks, omaniku väljamakseks või laenuks. Kategooriatest tuleb kasumiaruanne. Bilanss saadakse, kui lisada tekkepõhised kirjed, mida pangaväljavõte ei näita: laekumata arved, maksmata kulud ja maksuvõlad.
Kasumiaruandel on Eestis kaks skeemi (RPS § 18). Skeem 1 jaotab kulud liikide järgi (kaubad, tööjõukulud, kulum), skeem 2 funktsioonide järgi (müüdud toodangu kulu, turustuskulud, üldhalduskulud). Ühe omanikuga teenusefirmale sobib tavaliselt skeem 1 — see on lihtsam ja levinuim.
Esimene majandusaasta aruanne erineb järgmistest kahel viisil: aruandeaasta võib olla kuni 18 kuud pikk (RPS § 13 lg 2) ja võrdlusandmeid eelmise aasta kohta ei nõuta. Muus osas on kõik sama — bilanss, kasumiaruanne ja vähemalt üks lisa. Esitamise tähtaeg on kuus kuud pärast esimese majandusaasta lõppu.