Esimene majandusaasta aruanne — samm-sammult juhend mikroettevõtjale

Osa juhendist: Majandusaasta aruande esitamine

Mille poolest esimene aruanne erineb?

Kaks asja teevad esimese aruande teistsuguseks; ülejäänu on sama nagu igal aastal.

Esiteks, aruandeaasta pikkus. Tavaline majandusaasta on 12 kuud (01.01–31.12). Aga vastasutatud ettevõtte esimene majandusaasta võib olla lühem või pikem — kuni 18 kuud (RPS § 13 lg 2). Kui asutasid OÜ näiteks oktoobris 2025, võib su esimene aruandeaasta kesta 01.10.2025–31.12.2026. See on sinu otsus ja see on fikseeritud põhikirjas.

Teiseks, võrdlusandmed. Tavaaruandes on bilansis ja kasumiaruandes kaks tulpa — jooksev aasta ja eelmine aasta (RPS § 22). Esimesel aastal eelmist aastat pole, seega võrdlustulp jääb tühjaks. Esimese aasta bilanss näitab algbilanssi asutamiskuupäeva seisuga (RPS § 26 lg 2), mitte kriipse.

Millal tuleb esimene aruanne esitada?

Kuus kuud pärast esimese majandusaasta lõppu (ÄS § 179): kui su esimene aruandeaasta lõpeb 31.12.2026, on tähtaeg 30.06.2027. Kui valisid kuni 18-kuulise esimese perioodi, ei esitata lühikest esimest osa eraldi, vaid see liidetakse järgmise aastaga üheks aruandeks. Tähtaegadest lähemalt: majandusaasta aruande tähtaeg.

Mis dokumente sul on vaja?

Nimekiri on lühem kui hilisematel aastatel, sest võrdlusandmeid pole vaja koguda: pangaväljavõte CSV-formaadis kogu esimese aruandeaasta kohta, asutamisest aasta lõpuni, ja EMTA andmed ainult siis, kui maksid palka või juhatuse liikme tasu. Täielik nimekiri on lehel majandusaasta aruanne ise teha.

Esimesele aastale omane on üks asi: osakapitali sissemakse andmed. Oluline on, kuidas osakapital sisse maksti — kas rahas asutamisel või sissemakseta asutamise korral hiljem. See kajastub omakapitalis ja mõjutab bilansi tasakaalu.

Millistest osadest aruanne koosneb?

Samadest, mis igal aastal: bilanss, kasumiaruanne ja lisad, nagu kirjeldatud lehel mikroettevõtja majandusaasta aruanne. Tegevusaruannet on vaja ainult siis, kui omakapital on langenud alla poole osakapitalist (ÄS § 176); esimesel aastal juhtub see siis, kui tegevus algas kahjumiga, mis sõi osakapitali alla.

Kuidas esimene aruanne esitada?

Sammud Äriregistri ettevõtjaportaalis (ettevotjaportaal.rik.ee) on samad mis igal aastal; vaata majandusaasta aruande esitamine. Esimesel aastal kontrolli uue aruande lisamisel majandusaasta kuupäevad hoolega — need ei pruugi olla 01.01–31.12, vaid algavad asutamiskuupäevast.

Kus esimese korra tegijad kinni jäävad?

Algbilanss ja osakapital. Esimese aasta bilanss algab asutamiskuupäeva algbilansist. Kui osakapital on deklareeritud, aga sissemakset pole tehtud, tuleb see kajastada nõudena osanike vastu — paljud unustavad selle.

Tekkepõhisus. RPS § 5 nõuab tekkepõhist arvestust. Esimesel aastal tähendab see: detsembris väljastatud, aga jaanuaris laekuv arve kuulub esimesse aastasse (nõue ostja vastu), ja aasta lõpus saadud, aga maksmata tarnijaarve on samuti esimese aasta kulu.

Kuupäevad. Vale aruandeaasta pikkus on esimese aasta kõige sagedasem viga. Kontrolli põhikirjast, mis kuupäeva valisid.

Kui kaalud, kas teha ise, palgata raamatupidaja või kasutada tööriista, vaata majandusaasta aruande hinda.

Viited

• Raamatupidamise seadus (RPS) — § 13 lg 2 (aruandeaasta pikkus, kuni 18 kuud), § 15 (lühendatud aruanne), § 22 (võrdlusandmed), § 26 lg 2 (algbilanss esimesel aastal).
• Äriseadustik (ÄS) — § 176 (netovara nõue), § 179 (esitamise tähtaeg, müügitulu jaotus, kasumi jaotamise ettepanek).
• RTJ juhendid — RTJ 1 (üldpõhimõtted); kehtestatud rahandusministri määrusega nr 105.
• Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK) — haldab Äriregistrit ja ettevõtjaportaali.

Või jäta vahele — nosweat.finance koostab sinu esimese aruande 15 minutiga. Laadid pangaväljavõtte üles, vaatad tulemuse üle ja esitad ise.